I. MAA, RAHVAS, RIIGIKORD

30.12.2009

Ukraina on Ida-Euroopa riik, mis piirneb Venemaa (2063 km), Valgevene (975 km), Poola (542,5 km), Slovakkia (98 km), Ungari (135 km), Rumeenia (608 km) ja Moldovaga (1194 km). Riigipiiri kogupikkus on 6500 km, millest 1050 km on merepiir. Ukrainal on väljapääs Mustale ning Aasovi merele. Ukrainas on valdav parasvöötme mandriline kliima, vaid Krimmis valitseb troopiline Vahemere tüüpi kliima. Keskmine temperatuur on jaanuaris on – 10ºC ja juulis +25ºC. Sademeid on 300-700 mm/a. Iseloomulikuks eripäraks on kõrge mullaviljakusega maade olemasolu – 68% haritavast maast on mustmullad. Ukraina on rikas loodusvarade poolest: kõrgekvaliteediline raua- ja mangaanimaak, looduslikult puhas väävel, kivisüsi, kivisool, kaoliinid jne.

Ametlik nimetus: Ukraina
Pealinn: Kiiev
Pindala: 603 700 km² (5,7% Euroopa territooriumist)
Riigikeel: ukraina keel
Religioon: õigeusu, kreeka-katoliku
Rahvuspüha: 24. august – iseseisvuspäev (1991. aasta)
Rahvastik: 47 100 419 (seisuga 01.06.2005)
Haldusjaotus: 24 oblastit, Krimmi Autonoomne Vabariik, 2 eristaatusega linna (Kiiev ja Sevastoopol), 490 rajooni, 446 linna.
Riigikord: presidentaal-parlamentaarne vabariik

Ukrainas kehtib põhiseadus, mille võttis parlament vastu 28.06.1996.

Riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel 5 aastaks valitav president, keda saab valida teiseks võimuperioodiks. President määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad. Tal on seadusliku algatuse õigus. Ta kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud seadused või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. President annab seadusi ja korraldusi, kuulutab välja rahvahääletuse, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib rahvusvahelisi lepinguid. Ta on relvajõudude kõrgem ülemjuhataja ning Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu esimees. Ta võib vajadusel kehtestada eriolukorra riigis. Järgmised valimised toimuvad 2010.a. jaanuaris.

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile (Verhovna Rada). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel otsestel valmistel 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 – valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel., Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised. Kokku on Ukrainas registreeritud 124 erakonda. Vt http://www.rada.gov.ua – antud kodulehelt saab jälgida erinevate seaduste ja seaduste projektide menetlemiskulgu.

Täidesaatev võim kuulub presidendile ja valitsusele (Kabinet Ministriv). President nimetab peaministri ametisse parlamendi nõusolekul, peatab tema volitused ning võtab vastu tema vallandamise otsuse. Samuti nimetab president valitsuse kooseisu peaministri esitamisel, kuid presidendil on õigus otse määrata otse kaitseministrit ja välisministrit. Parlament omakorda kinnitab valitsuse poolt esitatud riigieelarve, võtab vastu otsuse eelarve täitmisest, kiidab heaks või lükkab tagasi valitsuse tegevusprogrammi, kontrollib tema tööd. Parlament võib avaldada valitsusele umbusaldust ja ta tagandada. Valitsus võib ka ise esitada tagasiastumispalve. Kui presidendi volituste aeg lõpeb, on valitsus kohustatud tagasi astuma. Täitevvõimu organiteks oblastites, rajoonides, Kiievis ja Sevastoopolis on riigi administratsioonid. Kohalike riigiadministratsioonide juhid nimetab ametisse president Ministrite Kabineti ettepanekul.

President: Viktor JUŠTŠENKO
Parlamendi esimees: Volodimir LITVIN
Peaminister: Julia TIMOŠENKO
Esimene asepeaminister: Oleksandr TURTŠINOV
Asepeaminister eurointegratsiooni küsimustes: Grigori NEMÕRJA
Asepeaminister: Ivan VASJUNIK
Välisminister: Petro POROŠENKO
Majandusminister: Bogdan DANILIŠIN
Tööstuspoliitikaminister: Volodimir NOVITSKI
Justiitsminister: Mõkola ONIŠTSUK
Põllumajanduspoliitikaminister: Juri MELNIK
Kütuse- ja energeetikaminister: Juri PRODAN
Töö- ja sotsiaalpoliitikaminister: Ljudmila DENISOVA

Osade ministrite (rahandusminister, transpordiminister) kohad on seisuga 2009 detsember täitmata. Ukraina poliitilisest struktuurist ja valitsuse tegevusest on võimalik saada inglise, vene ja ukraina keeles infot valitsuseportaali veebilehelt: http://www.kmu.gov.ua/.

Õigusloome: Nii Parlament, kui ka täitevvõimu esindavad President ja Valitsus võivad anda välja õigusakte, mis omavad seaduse jõudu. Et olla kursis Ukraina seadusandlusega on soovitav külastada õigusaktide andmebaasi: http://www.nau.kiev.ua/. Kohtupidamist teostavad Konstitutsionaalkohus ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on Ukraina Kõrgkohus.

Krimmi Autonoomsel Vabariigil on oma põhiseadus, parlament (Verhovna Rada) ja valitsus (Rada Ministriv). Krimmi AV seadused ei tohi olla vastuolus Ukraina põhiseaduse ja seadustega. Verhovna Rada kinnitas uue Krimmi põhiseaduse 23. detsembril 1998. Rohkem infot saab Krimmi valitsusportaali veebilehelt: http://www.crimea-portal.gov.ua/.