Eesti ja Ukraina

07.09.2006

Ukraina tunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 4. jaanuaril 1992. Ukraina suursaadik Eestis on Pavlo Kiriakov, kes andis oma volikirja president Arnold Rüütlile üle 21. veebruaril 2006. Eestit esindab Ukrainas suursaadik Jaan Hein.

Eesti ja Ukraina vahel valitsevad traditsiooniliselt head ja töised suhted, seda nii poliitilises kui kaubanduslik-majanduslikus koostöös. Riikide vahel kehtib kahepoolne viisarežiim.

Viimastel aastatel on tihenenud parlamentide vaheline koostöö. 2003. a. aprillis taasmoodustati Riigikogus Eesti-Ukraina parlamendirühm (analoogne sõprusrühm tegutseb ka Ukraina parlamendis). 2002. a. detsembris külastas Eestit esmakordselt Ukraina parlamendi esimees Volodymyr Lytvyn. 2003 sügisel viibis Ukrainas Riigikogu esimees Ene Ergma.

Olulisemad visiidid

Lepinguline baas

Esimene Eesti ja Ukraina vaheline leping sõlmiti 25.11.1921. Nii on riikide vahelistes suhetes tagatud kindel järjepidevus. Tänapäeva Ukraina ja Eesti vahel sõlmitud lepingud - enam kui 50 lepingut - on kahepoolsete suhete edukaks arenguks tugeva baasi kujundanud ning praegu on eesmärgiks lepingulise baasi võimalikult efektiivne ellurakendamine. Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga 1.05.2004 lõpetas kehtivuse Eesti-Ukraina vabakaubandusleping, mis tagas kõikide kaubagruppide osas tollimaksudeta kauplemise.

Majandussuhted

Liitudes Euroopa Liiduga 01.05.2004 võttis Eesti üle Euroopa Liidu poolt sõlmitud lepped kolmandate riikidega, nende hulgas Ukrainaga. Alates 01.05.2004 reguleerib Eesti ja Ukraina vahelisi kaubandussuhteid Euroopa Liidu ning Ukraina vahel sõlmitud Partnerlus- ja Koostöölepe.

KAUBAVAHETUS

Ukraina on Eestile oluline kaubandus-majanduspartner ning Eesti kaupadel ja teenustel on Ukrainas hea maine.

Ukraina on ekspordi osas Eesti kaubanduspartnerite seas 11. kohal ja impordi osas 21. kohal. Ehkki kaubavahetuse mahud langesid pärast Eesti-Ukraina vabakaubanduslepingu lõppemist 30.04.2004, näitavad 2005.a. andmed taas tõusutrendi. Varasemate aastate kaubavahetuse dünaamikat jälgides selgub, et Ukraina on meie jaoks muutumas kaubaturust teenusteturuks, kasvab tehnoloogiamahukate kaupade osakaal võrreldes muude kaubagruppidega. Arvestades Ukraina kogemusi teadusmahuka tootmise ja tööstuse vallas, on võimalusi koostööks info- ja telekommunikatsiooni ning energeetika valdkonnas.

Eesti eksport Ukrainasse moodustas 2005. aastal 1,33 miljardit krooni, import Ukrainast aga 1,15 miljardit krooni. Olulisemad ekspordiartiklid olid 2005.a. metallid ja metallitooted, keemiatooted, valmistoidukaubad, joogid, tubakas ja paberimass ning tooted sellest.

Suuremateks impordiartikliteks olid samal ajal transpordivahendid (laevad ja vedurid), metallid ja metallitooted ning toiduainetetööstuse tooted.

Eesti - Ukraina üldkaubandus aastatel 1992 - 2001
(miljonites kroonides - EEK)

Eesti - Ukraina põhikaubandus aastatel 2002-2005
(miljonites kroonides - EEK)

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel on Eesti ettevõtted Ukrainasse investeerinud 870 miljonit krooni (seisuga 31.12.2005), moodustades 3,3 % Eesti välisinvesteeringute kogumahust välismaal. Eesti ettevõtted on Ukrainas eelkõige investeerinud kinnisvarasse ja äriteenindusse, tööstusesse ning hulgi- ja jaekaubandusse.

Regioonidevaheline koostöö

Mitmed Eesti ja Ukraina regioonid on loonud ja loomas otsesuhteid, kirjutades alla vastavaid koostöökokkuleppeid ning teostades vastastikuseid visiite. Mõningad näiteid koostöökontaktidest: Tallinn-Kiiev, Tallinn-Odessa, Tartu maakond ja Ivano-Frankivsk, Hiiumaa maakond ja Hersoni piirkond, Pärnu ja Feodosia, Valga maakond ja Shatskyi rajoon.

Arengukoostöö

Eesti keskendub arengukoostöö projektides eelkõige Ida- ja Kagu-Euroopa ning Lõuna-Kaukaasia piirkonna riikidele. Ida-Euroopas on Eestile olulisemaks partneriks Ukraina.

Eesti on viinud läbi kolmepoolseid projekte Kanadaga ja Suurbritanniaga. Ukraina riigiametnikele on korraldatud seminare EL- ja WTO-integratsioonist, sertifitseerimise ja veterinaaria, erastamise, IT, rahandusreformi ja panganduse vallas. Koostöös Kanada, Läti ja Leeduga käivitus 2000. aasta oktoobris 4-aastane majanduse juhtimiskoolituse programm Ukraina riigiametnikele (Canada-Ukraine-Baltic Economic Management Training Program - CUBE MTP). Projekti eesmärgiks on Ukraina avaliku teenistuse arengu toetamine ja sellele kaasaaitamine, pöörates põhitähelepanu majandusreformidele. Programm osutus äärmiselt edukaks ja nüüd kavandatakse selle jätkuprojekti. 2001. ja 2003. aastal korraldati WTO-alaseid seminare Ukraina pädevatele ametnikele. Koostöös Eesti Diplomaatide Kooliga sai teoks kahenädalane ELi ja NATO-teemaline koolitus 20 noorele Ukraina diplomaadile. 2005/2006. õppeaastal tegi viis Ukraina noort Eesti Diplomaatide koolis läbi täieliku õppeprogrammi.

Kultuuri- ja hariduskoostöö

Eesti-Ukraina suhted nii hariduse kui kultuuri vallas on olnud märksa pikema traditsiooniga, ulatudes juba XVIII. sajandisse, millest pärinevad esimesed andmed Tartu Ülikoolis õppinud ukraina tudengite kohta.
Eesti ja Ukraina ülikoolid järgivad seda traditsiooni ka tänapäeval. Kontaktid on taasloonud Tartu Ülikool ja Lvivi Ülikool, Eesti ja Ukraina Põllumajandusülikoolid, Tallinna Tehnika Ülikool ning Kiievi Polütehniline Ülikool (7.02.2002 allkirjastati ülikoolidevaheline koostööleping), Eesti Diplomaatide Kool ja Ukraina Diplomaatiline Akadeemi (2003 septembris allkirjastasid rektorid Kavatsuste Memorandumi) Tallinna ja Kiiev pedagoogilised ülikoolid (19.02.04 - koostöö kokkulepe).

Eesti ja Ukraina on sõlminud mitmeid haridus- ja teaduskoostöö alaseid kokkuleppeid. 1996 veebruaris sõlmiti valitsustevaheline haridusdokumentide vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Samuti käib tihe koostöö haridusministeeriumite vahel sõlmitud koostööplaanide alusel (viimane koostööprotokolli allakirjutamine toimus Tartus 3.01.2002). 2000. aastal sõlmiti koostöökokkuleppe Eesti ja Ukraina Teaduste Akadeemiate vahel.

Eesti-Ukraina kultuurikoostöö õigusliku raamistiku loovad 1994 sõlmitud valitsuste vaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe (allkirjastatud Lennart Meri riigivisiidi ajal Ukrainasse) ning 1996 allkirjastatud ametkondlik kultuurialase koostööleping (viimane rakendusprogramm allkirjastatud perioodiks 2001-2003).

Rakendusprogrammide raames toimusid arvukad kultuuriüritused nii Eestis kui ka Ukrainas. Näiteks osales Eesti teatrikollektiiv 1997. a. rahvusvahelisel festivalil "Hersonesi mängud"; 1998 esines Ukraina teater "Baltoscandalil". Toimunud on vastastikused filminädalad ja muusikute külaskäigud. Mitu korda on Ukrainas esinenud "Hortus Musicus".

Kiievis on eksponeeritud Jüri Arraku, Siim-Tanel Annuse ja Epp-Maria Kokamägi näitusi. 2000 novembris avati Kiievi Kavaleridze muuseumis seni suurim Eesti kaasaegse graafika näitus Ukrainas. Välja oli pandud üle 50 töö kahekümnelt Eesti graafikult (Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Silvi Liiva, Eve Kase jt).

20. veebruaril 2001 avati Ukraina Parlamendi raamatukogus näitus “25 kaunimat Eesti raamatut 2000. 5 kaunimat Eesti lasteraamatut 2000”. Näitus toimus Eesti Vabariigi 83. aastapäevale ja Eesti Raamatu Aastale pühendatud ürituste raames. 25. veebruaril 2001 pandi Tartus Ukraina saatkonna algatusel üles mälestustahvel Ukraina poetess Lesya Ukrainkale.

Aktiivne koostöö kultuurivaldkonnas jätkub meie riikide vahel. 16.06.2001 sõlmiti Tallinnas Eesti ja Ukraina kultuuriministeeriumite vaheline kultuurialase koostöö programm 2001-2003 aastateks.

2001 oktoobris toimus Ukraina raamatute näitus Eesti Rahvusraamatukogus.

President Rüütli riigivisiidi ajal 2002 oktoobris avas Ingrid Rüütel Kiievi Pecherska Lavras, "NEF" galeriis, Eesti kunstnik Mall Nukke näituse "24 ikoonilist hetke".

2003. aasta suurimaks kultuurisündmuseks sai kahtlemata Eesti-Ukraina ühispostmargi ilmumine, mida esitati üheaegselt nii Tallinnas kui Kiievis (ühispostmargi teemaks on muistne kaubatee mööda Soome lahte ja Dnepri jõge, nn “tee varjaagide juurest kreeklaste juurde”). 8.04.2004 avati Riigikogu hoones Taras Shevchenko näitus. Näitusel on välja pandud akvarellid, maastikumaalid ja ofordid kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Näituse korraldas Ukraina saatkond Eestis ja Taras Shevchenko muuseum.

Septembris 2005 toimus Kiievis Arvo Pärdi 70. sünnipäevale pühendatud kontsert.

Ukrainlased Eestis ja eestlased Ukrainas

Viimase rahvaloenduse andmetel elab Eestis umbes 30 000 ukrainlast, mis on suuruselt teine rahvusvähemus Eestis peale venelasi. Suurim ja vanim ukrainlaste organisatsioon Eestis on Eesti Ukrainlaste Kongress oma suurepärase ruumidekompleksiga Tallinna vanalinnas.

Novembris 1998 toimusid Eestis välisministeeriumi toetusel Ukraina kultuuripäevad "100 aastat Ukraina seltse Eestis ja 10 aastat Ukraina Kaasmaalaskonda Eestis". Esmakordselt toimus Euroopa Ukrainlaste Kongressi (EUK) istung Tallinnas, oktoobris 2000. Eestis tegutseb ka Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik, mis registreeriti 1991. aastal. 2000 oktoobris toimus Kiriku pidulik sissepühitsemine ja 2003 sügisel - Kiriku inauguratsioon.

Ukrainas elab eestlasi ligikaudseil andmeil 3 000. 1994 asutati Kiievis Ukraina Eesti Selts. 1998 juunis toimusid Krasnodarkas, eesti külas Krimmis Eesti Suvepäevad, mis on muutumas traditsioonilisteks. Septembris 2001 viidi läbi II Eesti Suvepäevad Ukrainas Krimmi läänerannikul Beregove asulas - esimeses eestlaste poolt asutatud külas. Suvepäevadega tähistati krimmi eestlaste 140. aastapäeva. Alates 2002 sügisest toimub keeleõpe eesti lastele Aleksandrovka keskkoolis Krimmis Eestist suunatud õpetaja poolt.

Lisainfo saamiseks võib külastada Eesti Vabariigi Kiievi Suursaatkonna kodulehekülge aadressil: http://www.estemb.kiev.ua, kust leiab palju informatsiooni nii Eesti - Ukraina suhete kui ka Ukraina kohta.